Valitsus ei toeta pagulaskvoote

Valitsuse liikmed olid seisukohal, et Eesti ei saa jääda Vahemere rändekriisi pealtvaatajaks, vaid ka meil tuleb anda oma vabatahtlik panus kriisi tagajärgede leevendamiseks ning rändesurve all olevate riikide abistamiseks.

Valitsus on seisukohal, et pagulaste vabatahtlikul vastuvõtmisel tuleb arvestada Eesti rahvastiku (0,26 protsenti Euroopa Liidu omast) ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus (Eesti puhul 0,14 protsenti Euroopa Liidu omast) ning pagulaste soovi Eestisse ümber paikneda.

Valitsus on jätkuvalt positsioonil, et Eesti ei saa nõustuda Euroopa Komisjoni pakutud kohustuslike kvootidega.

Valitsus peab jätkuvalt oluliseks rändesurve all olevate liikmesriikide abistamist ka kohapeal ning probleemide tekkepõhjustega tegelemist, näiteks Frontexi operatsioonidega.

Pagulaste majutamise, toitlustamise ja kohanemise ning lõimumise teenuste kulud on võimalik suures mahus katta Euroopa Liidu vahenditest, Euroopa Komisjon eraldab liikmesriigile iga pagulase kohta ühekordse toetuse 6000 eurot ning samuti on võimalik kasutada Eestile juba eraldatud välisvahendeid. Eesti riigi kanda jäävad kulud on veel täpsustamisel.

Euroopa Komisjoni 13. mail tehtud ettepaneku järgi peaks Eesti võtma ümberasustamise (resettlement, 1,63 protsenti ehk 326 inimest) ja ümberpaigutamise (relocation, 1,85 protsenti ehk 738 inimest) programmide raames kokku vastu 1064 pagulast.

Eesti seisukohtad Euroopa Liidu ümberpaigutamise ja -asustamise mehhanismide suhtes kinnitab riigikogu 12. juunil, justiits- ja siseministrite kohtumiseks 16. juunil. 25. juunil toimub Brüsselis Euroopa Ülemkogu, kus riigid ütlevad välja oma seisukoha Komisjoni ettepaneku osas.

Siseminister Hanno Pevkur ütles Eesti Päevalehele, et Eesti võiks vastu võtta 84 kuni 150 pagulast, lähtudes riigi rahvaarvust ja majanduse suurusest.